Kristo Kiviorg ütleb" Naudi seda, et sul ei ole vastuseid kõikidele küsimustele". Paljud olukorrad, mis tunduvad täna lahendamatud ja justkui vastuseta, lahenevad täpselt õigel ajal. Täna ma ei tea vastust, mis saab homme või ülehomme aga kui see päev on käes küll siis kõik laabub. Tegelikult nii ka on, meil pole vaja mõelda kümmet käiku ette, piisab paarist sammust. Mina teen üsna vähe plaane, sest mulle meeldib elada spontaanselt ja lihtsalt vaadata, mida päev toob. Ärkan hommikul üles ja mõtlen ,et täna tuleb imeline päev. Ja just seda eilne päev oligi.
Mõtlesin, et teen väikese jalutuskäigu Kadriga, aga ei oleks uskunud, et sellest selline seiklus kujuneb. Matkarada, kuhu sattusime oli mõnusalt vesine, pidime mitu korda saapad jalast ära võtma ja paljajalu läbi vee minema, üle kraavide hüppama. Imelik, alles ma mõtlesin, kuhu küll minu elus see nali on kadunud ja juba järgmisele päeval hakkas juhtuma. Päeva tegi koomiliseks, et meiega liitus juhuslik rattur, kes ka koos meiega kõiki neid takistusi ületas ainult, et ratas seljas. Kui olime juba üle kolme kraavi hüpanud saime neljanda juures aru, et rada saab otsa ja ainus võimalus on järgmisest kraavist ujuda üle või siis alla anda. Valisime viimase ja läksime tagasi. Käia tundmatut rada on alati põnevam kui tammuda ühte ja seda sama. Olime väga õnnelikud, et suutime läbida raja kuiva jalaga, kuni tagasiteel jõudsime kohani kust pidi hästi aia äärest minema, et mitte märjaks saada aga õnnetuseks jooksis meile vastu suur koer, kes ehmatas Kadri nii ära, et ta ikka lõpuks läbi vee tossudega kõndis. Pole kaua niimoodi naerda saanud. Ma väga tänan selle päeva eest. Peab tõdema, et enamik tõkked on ületamiseks ja igale olukorrale on lahendus, mõnikord on lahenduseks alla andmine ja selle endale tunnistamine. Minna lihtsalt edasi ja õppida sellest kõigest. Kõik sõltub sellest, kuidas sa ise asju näed, kas mõtled, kuidas ma saan seda teha või leiad vabandused, miks mitte teha.
Jõudsin veel poes käia kus väljudes kassast kotil põhi alt ära kukkus, ajasin oma õunu ja porgandeid seal mööda poodi taga. Naersin enda üle ja mõtlesin, et ega kogu aeg ka vedada ei saa. Mul on hea meel, et olen valmistoidu asemel nüüd taas ise süüa tegema hakanud, see maitse on hoopis teine, jälle üks väikene asi, millest rõõmu tunda. Õhtul võtsin tervise turgutuseks pitsi viina ja sõin küüslauku ja sibulat, mis on ikka vana hea rohi kõigi haiguste vastu. Soovitasin Kadrile sama ja ta tegi selle kohta nalja pärast üleskutse sõpradele, millest paljud osavõtsid. Tuleb välja, et see traditsioon on nii mõneski peres sama. Pole vaja apteegist kalli raha eest ravimeid kokku osta. Piisab vanakooli moodi võtta pits viina, süüa sibulat ja küüslauku ning karastada end külma veega.
Kadri on ka üks armas hing kellelt on palju õppida. Õpin temalt nii palju siirust ja seda ehedat armas inimene olemist, samuti märkamist, hoolimist ja inimestele komplimentide tegemist, sest nii tore on näha kuidas sellised väikesed asjad panevad särama. Märkamine on üks eriline anne. Tegelikult on nii lihtne tuua kellegile naeratus näole, öeldes lihtsaid asju. Sa näed täna nii ilus välja, Teil on nii armas koer, aitäh ja imelist päeva jne. See kõik hea, mis teed teistele tuleb endale tagasi. Lastehoius üks armas väike tüdruk ütles mulle "Jaanika sa oled nii ilus". See oli nii siira ja südamlik nagu lapsed ikka on. Tundsin ise kuidas meel läks rõõmsaks ja sellepärast proovin ka ise olla see märkaja, kes teistel rõõmu teeb. Soovitan iga päev teha üks väike heategu, sest see teeb nii sinul endal kui teisel inmesel südame soojaks.
No comments:
Post a Comment