Väikesed asjad, mis muudavad tavalised päevad erilisteks 😊

Kristo Kiviorg ütleb" Naudi seda, et sul ei ole vastuseid kõikidele küsimustele". Paljud olukorrad, mis tunduvad täna lahendamatud ja justkui vastuseta, lahenevad täpselt õigel ajal. Täna ma ei tea vastust, mis saab homme või ülehomme aga kui see päev on käes küll siis kõik laabub. Tegelikult nii ka on, meil pole vaja mõelda kümmet käiku ette, piisab paarist sammust. Mina teen üsna vähe plaane, sest mulle meeldib elada spontaanselt ja lihtsalt vaadata, mida päev toob. Ärkan hommikul üles ja mõtlen ,et täna tuleb imeline päev. Ja just seda eilne päev oligi.

Mõtlesin, et teen  väikese jalutuskäigu Kadriga, aga ei oleks uskunud, et sellest selline seiklus kujuneb. Matkarada, kuhu sattusime oli mõnusalt vesine, pidime mitu korda saapad jalast ära võtma ja paljajalu läbi vee minema, üle kraavide hüppama. Imelik, alles ma mõtlesin, kuhu küll minu elus see nali on kadunud ja juba järgmisele päeval hakkas juhtuma. Päeva tegi koomiliseks, et meiega liitus juhuslik rattur, kes ka koos meiega kõiki neid takistusi ületas ainult, et ratas seljas. Kui olime juba üle kolme kraavi hüpanud saime neljanda juures aru, et rada saab otsa ja ainus võimalus on järgmisest kraavist ujuda üle või siis alla anda. Valisime viimase ja läksime tagasi. Käia tundmatut rada on alati põnevam kui tammuda ühte ja seda sama. Olime väga õnnelikud, et suutime läbida raja kuiva jalaga, kuni tagasiteel jõudsime kohani kust pidi hästi aia äärest minema, et mitte märjaks saada aga õnnetuseks jooksis meile vastu suur koer, kes ehmatas Kadri nii ära, et ta ikka lõpuks läbi vee tossudega kõndis. Pole kaua niimoodi naerda saanud. Ma väga tänan selle päeva eest. Peab tõdema, et enamik tõkked on ületamiseks ja igale olukorrale on lahendus, mõnikord on lahenduseks alla andmine ja selle endale tunnistamine. Minna lihtsalt edasi ja õppida sellest kõigest. Kõik sõltub sellest, kuidas sa ise asju näed, kas mõtled, kuidas ma saan seda teha või leiad vabandused, miks mitte teha.

Jõudsin veel poes käia kus väljudes kassast kotil põhi alt ära kukkus, ajasin oma õunu ja porgandeid seal mööda poodi taga. Naersin enda üle ja mõtlesin, et ega kogu aeg ka vedada ei saa. Mul on hea meel, et olen valmistoidu asemel nüüd taas ise süüa tegema hakanud, see maitse on hoopis teine, jälle üks väikene asi, millest rõõmu tunda. Õhtul võtsin tervise turgutuseks pitsi viina ja sõin küüslauku ja sibulat, mis on ikka vana hea rohi kõigi haiguste vastu. Soovitasin Kadrile sama ja ta tegi selle kohta nalja pärast üleskutse sõpradele, millest paljud osavõtsid. Tuleb välja, et see traditsioon on nii mõneski peres sama. Pole vaja apteegist kalli raha eest ravimeid kokku osta. Piisab vanakooli moodi võtta pits viina, süüa sibulat ja küüslauku ning karastada end külma veega.

Kadri on ka üks armas hing kellelt on palju õppida. Õpin temalt nii palju siirust ja seda ehedat armas inimene olemist, samuti märkamist, hoolimist  ja inimestele komplimentide tegemist, sest nii tore on näha kuidas sellised väikesed asjad panevad särama. Märkamine on üks eriline anne. Tegelikult on nii lihtne tuua kellegile naeratus näole, öeldes lihtsaid asju. Sa näed täna nii ilus välja, Teil on nii armas koer, aitäh ja imelist päeva jne.  See kõik hea, mis teed teistele tuleb endale tagasi. Lastehoius üks armas väike tüdruk ütles mulle "Jaanika sa oled nii ilus". See oli nii siira ja südamlik nagu lapsed ikka on. Tundsin ise kuidas meel läks rõõmsaks ja sellepärast proovin ka ise olla see märkaja, kes teistel rõõmu teeb. Soovitan iga päev teha üks väike heategu, sest see teeb nii sinul endal kui teisel inmesel südame soojaks.

Kes ei tõuse koos päikesega, ei tea päeva rõõme🙃

Tere päevast :) Täna algas minu päev natuke teisiti. Ärkasin hommikul vara ja käisin vaatasin päikesetõusu. See oli nii ilus, linnulaul ja see rahu. Täiesti teine kui õhtupäike. Ma väga nautisin seda. Bikuga on alati nii tore.

Olen mõelnud, et ta on mulle nagu mingi kuulsus, kelle olen endale eeskujuks seadnud. Me alati jõuame rääkida nii palju ja väga huvitavatel teemadel. Täna rääkisime vanadest tuttavatest, keda pole enam kohanud ja erinevatest muusikutest ja sellest kuidas meie omavaheline suhe on muutunud. Räägime palju tõsistel teemadel ja teeme nalja palju vähem. See pani mind mõtlema, sest just hiljuti mõtisklesin samal teemal. Ma vanasti olin ikka hull "naljamutt" aga nüüd on seda poolt minus palju vähem.Pean natuke endasse vaatama ja mõtlema, kuhu minus see külg on jäänud, sest mulle väga meeldis kui sai palju nalja. Naer on alati tervisele kasulik ja mulle meeldib olla lõbus, positiivne ja rõõmus. Nagu ma ikka ütlen “Naerata, ole rõõõõõmus”, proovin seda ise ka järgida. Ma ei soovi olla võlts, selline nagu olen teistega soovin olla ka kodus iseendaga. Viimasel ajal olen Bikult palju õppinud iseendaks olemist ja seda kuidas vähem tunda muret sellepärast, mida keegi minust arvab.Tähtis on, et ma ise naudiks ja tegeleks asjadega, mis on mulle hingelähedased. Alati ei pea olema täiuslik ja ideaalne välja nägema, sest ideaalset inimest ei ole olemas. Meil kõigil on omad head ja vead. Paljud inimesed on sotsiaalmeedias need, kes nad päriselt ei ole. Mina püüan olla igal pool üks ja seesama. Vahel ma ikka mõtlen, kas postitada või mitte, sest äkki kellelegi ei meeldi. Tänu Bikule olen seda täiesti teistmoodi hakanud tõlgendama, sest ma ju tegelikult mitte kunagi ei postita eesmärgiga  näidata, et vaata mina nüüd käisin seal või seal. Pigem on minu soov pakkuda positiivset emotsiooni ja anda inspiratsiooni, mida põnevat ette võtta.Nagu ma tänasel jalutuskäigul ka rääkisin siis soovin alati inimeste vastu olla hea ning usun, et see headus tuleb minuni tagasi. Viimasel ajal on minu ümber koondunud nii palju rõõmsaid ja positiivseid inimesi, ma olen väga tänulik nende eest. Mulle meeldib mõelda, et inimesed on ilusad ja head.

Rääkisime ka palju Dalai Laama raamatust, seda oli nii põnev kuulata. Dalai Laama ütleb, et inimesed, kes teevad teistele head elavad kauem. Alati pole vaja midagi vastu saada vaid juba on piisav see andmise rõõm. Meil tuli juttu ka paigalseisust. Ma olen eluaeg olnud kannatamatu. Alati soovin saada kõike kohe ja kähku. Tänu erinevatele eneseabi raamatute lugemisele(K.Kiviorg "Päikeseküla", M.Raju "Hingele Pai") olen suutnud ennast muuta ja õppinud säilitama rahu ning varuma kannatust. Olen aru saanud, et head asjad võtavad ikka aega ja muutused ei toimu kiiresti. Paigalseis ongi aeg kus saad oma kannatlikkuse proovile panna, end lõdvaks lasta ja lihtsalt nautida puhkust.See on aeg kus saan nautida vaikust ja teha enda sees eneseanalüüsi, et jõuda tõdemuseni, mis on minule kõige parem. Mina usun, et iga asi siin elus juhtub põhjusega ja kõigest halvast on midagi õppida ning see kõik on vajalik enesearenguks. Praegune olukord õpetab nii palju rohkem hindama seda, mis meil on ja see on justkui märk ärgake inimesed. Kõik see, mis toimub loodusega ja see kiire elutempo, millega ei jõua paljud sammu pidada.

Nüüd on justkui kõik stopile pandud ja aega kõigele mõelda. Äkki meil on võimalus midagi muuta. Hetkel veedame palju aega looduses ja võib-olla satub sinna ka mõni inimene, kes varem pole sattunud nii tihti. Äkki see paneb ka loodust natuke rohkem hoidma. Kui vähemalt üks inimene muudab oma suhtumist, olen ma juba väga rõõmus.Mulle meeldib see mõtte “ Kui sa ei saa minna välja, mine enda sisse”. Tegele oma mõtete korrastamisega, sest “ inimene on täpselt nii õnnelik kui õnnelikud on tema mõtted”. Kui sa mõtled positiivseid ja õnnelikke mõtteid siis on sinu päev ka positiivne ja rõõmus. Mina soovitan igas olukorras näha head, märgata ja mõelda, miks see katsumus meie teele on tulnud, mida ma saan sellest õppida. Pea püsti, olge terved ja imelist päeva kõigile. :)